|
Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan - kuhu minna ja kuidas.
Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.
Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika (see võimalus on hetkel Tartus ja Tallinnas). Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.
Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.
Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.
|